10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine

Eesti põhikooli õpilaste loodusainete tulemused on PISA 2015 andmetel maailmas tipptasemel, kuid need ei kajastu gümnaasiumilõpetajatest kõrgkooli sisseastujate tasemes. Samas on ühiskonnas vajadus noorte järele, kes kasutavad loodusteaduslikke teadmisi probleemide lahendamiseks ning igapäevaelulis...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors:	Aveliis Post, Helin Semilarski, Anne Laius
Format:	Article
Language:	English
Published:	University of Tartu Press 2017-04-01
Series:	Eesti Haridusteaduste Ajakiri
Subjects:	bioloogia-alane kirjaoskus kontekstipõhine hindamine gümnaasiumiõpilased
Online Access:	https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13409

id	doaj-e78b1b18dc314e7aa4dfc153ceb4154d
record_format	Article
spelling	doaj-e78b1b18dc314e7aa4dfc153ceb4154d2020-11-25T02:40:23ZengUniversity of Tartu PressEesti Haridusteaduste Ajakiri2346-562X2017-04-015110.12697/eha.2017.5.1.071332810. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamineAveliis PostHelin SemilarskiAnne Laius Eesti põhikooli õpilaste loodusainete tulemused on PISA 2015 andmetel maailmas tipptasemel, kuid need ei kajastu gümnaasiumilõpetajatest kõrgkooli sisseastujate tasemes. Samas on ühiskonnas vajadus noorte järele, kes kasutavad loodusteaduslikke teadmisi probleemide lahendamiseks ning igapäevaeluliste otsuste tegemiseks ja põhjendamiseks. Uurimuse eesmärk on mõõta interdistsiplinaarse kontekstipõhise instrumendi abil 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alast kirjaoskust, võttes aluseks neli uuringuks välja valitud kognitiivset komponenti, et saada ülevaade gümnaasiumiõpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse tähtsaimate kognitiivsete komponentide hetkeolukorrast. Tulemused näitavad, et kolm mõõdetud kognitiivset komponenti (probleemide lahendamise oskus, otsuse tegemise ja põhjendamise oskus ning loodusteadusliku loova mõtlemise voolavus) on keskmisel või madalal saavutustasemel ning üks komponent (bioloogia-alaste teadmiste reprodutseerimine) kõrgel saavutustasemel. Uuringu tulemusena selgub, et õpilaste bioloogiaalase kirjaoskuse kognitiivsetes komponentides esineb soolisi erinevusi nii 10. kui ka 11. klassi õpilastel, kuid tüdrukute natuke paremad tulemused kõikide ülesannete lahendamisel ei ole statistiliselt ega ka sisuliselt olulised. Uuring näitab, et gümnaasiumiõpilastel on bioloogiahariduses vaja rohkem tähelepanu pöörata probleemide lahendamise, otsuste tegemise ja põhjendamise oskuste ning loovuse arendamisele. Summary https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13409bioloogia-alane kirjaoskuskontekstipõhine hindaminegümnaasiumiõpilased
collection	DOAJ
language	English
format	Article
sources	DOAJ
author	Aveliis Post Helin Semilarski Anne Laius
spellingShingle	Aveliis Post Helin Semilarski Anne Laius 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine Eesti Haridusteaduste Ajakiri bioloogia-alane kirjaoskus kontekstipõhine hindamine gümnaasiumiõpilased
author_facet	Aveliis Post Helin Semilarski Anne Laius
author_sort	Aveliis Post
title	10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_short	10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_full	10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_fullStr	10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_full_unstemmed	10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_sort	10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
publisher	University of Tartu Press
series	Eesti Haridusteaduste Ajakiri
issn	2346-562X
publishDate	2017-04-01
description	Eesti põhikooli õpilaste loodusainete tulemused on PISA 2015 andmetel maailmas tipptasemel, kuid need ei kajastu gümnaasiumilõpetajatest kõrgkooli sisseastujate tasemes. Samas on ühiskonnas vajadus noorte järele, kes kasutavad loodusteaduslikke teadmisi probleemide lahendamiseks ning igapäevaeluliste otsuste tegemiseks ja põhjendamiseks. Uurimuse eesmärk on mõõta interdistsiplinaarse kontekstipõhise instrumendi abil 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alast kirjaoskust, võttes aluseks neli uuringuks välja valitud kognitiivset komponenti, et saada ülevaade gümnaasiumiõpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse tähtsaimate kognitiivsete komponentide hetkeolukorrast. Tulemused näitavad, et kolm mõõdetud kognitiivset komponenti (probleemide lahendamise oskus, otsuse tegemise ja põhjendamise oskus ning loodusteadusliku loova mõtlemise voolavus) on keskmisel või madalal saavutustasemel ning üks komponent (bioloogia-alaste teadmiste reprodutseerimine) kõrgel saavutustasemel. Uuringu tulemusena selgub, et õpilaste bioloogiaalase kirjaoskuse kognitiivsetes komponentides esineb soolisi erinevusi nii 10. kui ka 11. klassi õpilastel, kuid tüdrukute natuke paremad tulemused kõikide ülesannete lahendamisel ei ole statistiliselt ega ka sisuliselt olulised. Uuring näitab, et gümnaasiumiõpilastel on bioloogiahariduses vaja rohkem tähelepanu pöörata probleemide lahendamise, otsuste tegemise ja põhjendamise oskuste ning loovuse arendamisele. Summary
topic	bioloogia-alane kirjaoskus kontekstipõhine hindamine gümnaasiumiõpilased
url	https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13409
work_keys_str_mv	AT aveliispost 10ja11klassiopilastebioloogiaalasekirjaoskusekognitiivsetekomponentidehindamine AT helinsemilarski 10ja11klassiopilastebioloogiaalasekirjaoskusekognitiivsetekomponentidehindamine AT annelaius 10ja11klassiopilastebioloogiaalasekirjaoskusekognitiivsetekomponentidehindamine
_version_	1724781966047313920

10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine

Similar Items