Tegumood eesti lapsekeeles
<p>Artiklis uuritakse tegumoekonstruktsioone eesti lapsekeeles. Esiteks vaadeldakse tegumoekonstruktsioonide esinemist lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses. Analüüsitav keelematerjal pärineb korpusest CHILDES. Analüüsi tulemus näitab, et lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses kasutatakse...
Main Authors: | , , |
---|---|
Format: | Article |
Language: | English |
Published: |
Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
2009-05-01
|
Series: | Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat |
Subjects: | |
Online Access: | http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/111 |
id |
doaj-defbba99c6d54906ac8c863699f73c6f |
---|---|
record_format |
Article |
spelling |
doaj-defbba99c6d54906ac8c863699f73c6f2020-11-24T23:52:58ZengEesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat1736-25632009-05-010532934410.5128/ERYa5.22Tegumood eesti lapsekeelesRenate PajusaluReeli Torn-LeesikMaigi Vija<p>Artiklis uuritakse tegumoekonstruktsioone eesti lapsekeeles. Esiteks vaadeldakse tegumoekonstruktsioonide esinemist lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses. Analüüsitav keelematerjal pärineb korpusest CHILDES. Analüüsi tulemus näitab, et lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses kasutatakse sünteetilisi impersonaalivorme enamasti geneerilises funktsioonis üldkehtivate (käitumis)normide esitamiseks, kuid mõnikord ka ebaolulise tegija taandamiseks. Enamik lapsekeele impersonaalivorme on moodustatud sihilistest tegusõnadest. Perifrastilisi <em>tud-</em>partitsiibiga vorme kasutatakse resultatiivsuse märkimiseks ja neid võib pidada ka aspektikategooria väljenduseks. Artikli teises pooles esitatakse 4–6-aastaste lastega läbi viidud mõistmiskatse tulemused, mis osutavad, et impersonaali vormid iseenesest ei valmista lastele raskusi, mõnevõrra raskendab aga impersonaalse lause mõistmist testlauses esinev <em>poolt-</em>konstruktsioon<em>. </em>Vaadeldud lausetüüpidest tekitasid tõsiseid mõistmisraskusi ainult OVS-sõnajärjega aktiivilaused, milles puudus objekti käändemarker.</p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.22http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/111keeleomandaminesisendkeelgrammatilised kategooriadimpersonaalpassiiveesti keel |
collection |
DOAJ |
language |
English |
format |
Article |
sources |
DOAJ |
author |
Renate Pajusalu Reeli Torn-Leesik Maigi Vija |
spellingShingle |
Renate Pajusalu Reeli Torn-Leesik Maigi Vija Tegumood eesti lapsekeeles Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat keeleomandamine sisendkeel grammatilised kategooriad impersonaal passiiv eesti keel |
author_facet |
Renate Pajusalu Reeli Torn-Leesik Maigi Vija |
author_sort |
Renate Pajusalu |
title |
Tegumood eesti lapsekeeles |
title_short |
Tegumood eesti lapsekeeles |
title_full |
Tegumood eesti lapsekeeles |
title_fullStr |
Tegumood eesti lapsekeeles |
title_full_unstemmed |
Tegumood eesti lapsekeeles |
title_sort |
tegumood eesti lapsekeeles |
publisher |
Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics) |
series |
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat |
issn |
1736-2563 |
publishDate |
2009-05-01 |
description |
<p>Artiklis uuritakse tegumoekonstruktsioone eesti lapsekeeles. Esiteks vaadeldakse tegumoekonstruktsioonide esinemist lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses. Analüüsitav keelematerjal pärineb korpusest CHILDES. Analüüsi tulemus näitab, et lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses kasutatakse sünteetilisi impersonaalivorme enamasti geneerilises funktsioonis üldkehtivate (käitumis)normide esitamiseks, kuid mõnikord ka ebaolulise tegija taandamiseks. Enamik lapsekeele impersonaalivorme on moodustatud sihilistest tegusõnadest. Perifrastilisi <em>tud-</em>partitsiibiga vorme kasutatakse resultatiivsuse märkimiseks ja neid võib pidada ka aspektikategooria väljenduseks. Artikli teises pooles esitatakse 4–6-aastaste lastega läbi viidud mõistmiskatse tulemused, mis osutavad, et impersonaali vormid iseenesest ei valmista lastele raskusi, mõnevõrra raskendab aga impersonaalse lause mõistmist testlauses esinev <em>poolt-</em>konstruktsioon<em>. </em>Vaadeldud lausetüüpidest tekitasid tõsiseid mõistmisraskusi ainult OVS-sõnajärjega aktiivilaused, milles puudus objekti käändemarker.</p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.22 |
topic |
keeleomandamine sisendkeel grammatilised kategooriad impersonaal passiiv eesti keel |
url |
http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/111 |
work_keys_str_mv |
AT renatepajusalu tegumoodeestilapsekeeles AT reelitornleesik tegumoodeestilapsekeeles AT maigivija tegumoodeestilapsekeeles |
_version_ |
1725471231256297472 |