Tegumood eesti lapsekeeles

<p>Artiklis uuritakse tegumoekonstruktsioone eesti lapsekeeles. Esiteks vaadeldakse tegumoekonstruktsioonide esinemist lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses. Analüüsitav keelematerjal pärineb korpusest CHILDES. Analüüsi tulemus näitab, et lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses kasutatakse...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Renate Pajusalu, Reeli Torn-Leesik, Maigi Vija
Format: Article
Language:English
Published: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics) 2009-05-01
Series:Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
Subjects:
Online Access:http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/111
id doaj-defbba99c6d54906ac8c863699f73c6f
record_format Article
spelling doaj-defbba99c6d54906ac8c863699f73c6f2020-11-24T23:52:58ZengEesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat1736-25632009-05-010532934410.5128/ERYa5.22Tegumood eesti lapsekeelesRenate PajusaluReeli Torn-LeesikMaigi Vija<p>Artiklis uuritakse tegumoekonstruktsioone eesti lapsekeeles. Esiteks vaadeldakse tegumoekonstruktsioonide esinemist lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses. Analüüsitav keelematerjal pärineb korpusest CHILDES. Analüüsi tulemus näitab, et lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses kasutatakse sünteetilisi impersonaalivorme enamasti geneerilises funktsioonis üldkehtivate (käitumis)normide esitamiseks, kuid mõnikord ka ebaolulise tegija taandamiseks. Enamik lapsekeele impersonaalivorme on moodustatud sihilistest tegusõnadest. Perifrastilisi <em>tud-</em>partitsiibiga vorme kasutatakse resultatiivsuse märkimiseks ja neid võib pidada ka aspektikategooria väljenduseks. Artikli teises pooles esitatakse 4–6-aastaste lastega läbi viidud mõistmiskatse tulemused, mis osutavad, et impersonaali vormid iseenesest ei valmista lastele raskusi, mõnevõrra raskendab aga impersonaalse lause mõistmist testlauses esinev <em>poolt-</em>konstruktsioon<em>. </em>Vaadeldud lausetüüpidest tekitasid tõsiseid mõistmisraskusi ainult OVS-sõnajärjega aktiivilaused, milles puudus objekti käändemarker.</p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.22http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/111keeleomandaminesisendkeelgrammatilised kategooriadimpersonaalpassiiveesti keel
collection DOAJ
language English
format Article
sources DOAJ
author Renate Pajusalu
Reeli Torn-Leesik
Maigi Vija
spellingShingle Renate Pajusalu
Reeli Torn-Leesik
Maigi Vija
Tegumood eesti lapsekeeles
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
keeleomandamine
sisendkeel
grammatilised kategooriad
impersonaal
passiiv
eesti keel
author_facet Renate Pajusalu
Reeli Torn-Leesik
Maigi Vija
author_sort Renate Pajusalu
title Tegumood eesti lapsekeeles
title_short Tegumood eesti lapsekeeles
title_full Tegumood eesti lapsekeeles
title_fullStr Tegumood eesti lapsekeeles
title_full_unstemmed Tegumood eesti lapsekeeles
title_sort tegumood eesti lapsekeeles
publisher Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
series Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
issn 1736-2563
publishDate 2009-05-01
description <p>Artiklis uuritakse tegumoekonstruktsioone eesti lapsekeeles. Esiteks vaadeldakse tegumoekonstruktsioonide esinemist lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses. Analüüsitav keelematerjal pärineb korpusest CHILDES. Analüüsi tulemus näitab, et lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses kasutatakse sünteetilisi impersonaalivorme enamasti geneerilises funktsioonis üldkehtivate (käitumis)normide esitamiseks, kuid mõnikord ka ebaolulise tegija taandamiseks. Enamik lapsekeele impersonaalivorme on moodustatud sihilistest tegusõnadest. Perifrastilisi <em>tud-</em>partitsiibiga vorme kasutatakse resultatiivsuse märkimiseks ja neid võib pidada ka aspektikategooria väljenduseks. Artikli teises pooles esitatakse 4–6-aastaste lastega läbi viidud mõistmiskatse tulemused, mis osutavad, et impersonaali vormid iseenesest ei valmista lastele raskusi, mõnevõrra raskendab aga impersonaalse lause mõistmist testlauses esinev <em>poolt-</em>konstruktsioon<em>. </em>Vaadeldud lausetüüpidest tekitasid tõsiseid mõistmisraskusi ainult OVS-sõnajärjega aktiivilaused, milles puudus objekti käändemarker.</p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.22
topic keeleomandamine
sisendkeel
grammatilised kategooriad
impersonaal
passiiv
eesti keel
url http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/111
work_keys_str_mv AT renatepajusalu tegumoodeestilapsekeeles
AT reelitornleesik tegumoodeestilapsekeeles
AT maigivija tegumoodeestilapsekeeles
_version_ 1725471231256297472