Muuga või Kersna? Eesti rööpsete perekonnanimede teke ja kadu
Rööpsete perekonnanimede teke on unikaalne Eestis ja Lätis, kus mõisas pandi 1820.–1830. aastail samale talupojale üks, kirikus aga teine perekonnanimi. Nimede panemise õigus oli mõisadel, kuid kohati võtsid pastorid osa nimede panekust ning muutsid kirikuraamatutes nimesid ka hiljem. Eestis oli ük...
Main Author: | Fred Puss |
---|---|
Format: | Article |
Language: | English |
Published: |
University of Tartu Press
2020-06-01
|
Series: | Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri |
Subjects: | |
Online Access: | https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/16603 |
Similar Items
-
Üks laenuline perekonnanime tüüp: nimed lõpuga -mees
by: Marja Kallasmaa, et al.
Published: (2020-06-01) -
Oлгa Ивaнoвa: Μaкeдoнcки aнтрoпoнoмacтикoн (XV–XVI вeк) Cкoпje, 2006.
by: Ankica Čilaš Šimpraga
Published: (2008-01-01) -
Osobitosti španjolske antroponimije: marijanska imena
by: Ivana Lončar
Published: (2013-01-01) -
Marja ja Veikko, Sirje ja Aare – omakeelsed nimed Soomes ja Eestis 19. sajandist tänapäevani
by: Minna Saarelma-Paukkala, et al.
Published: (2020-06-01) -
Zigmas Zinkevičius, <em>Lietuvių asmenvardžiai</em>
by: Daiva Sinkevičiūtė
Published: (2011-12-01)