Different loan sources as a reason for variability of some Estonian dialect words

• Main Authors: Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Vilja Oja
• Format: Article
• Language: English
• Published: University of Tartu Press 2014-12-01
• Series: Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri
• Subjects: Estonian dialects; stem variability; Low German loanwords; German loanwords; Swedish loanwords; Estonian-Swedish loanwords
• Online Access: https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/14965

Among other reasons, the phonetic variability of loanwords in Estonian dialects may reflect their origination from different but etymologically connected sources of borrowing. In an etymological dictionary, it is essential to find the words originating from different loan sources. In the present article, some dialect words and their variants are analysed from this aspect. Sometimes the different loan sources have concrete criteria, e.g. variants with different stem vowels in the words kann ‘jug’, nunn ‘nun’, and kirn ‘churn’, while some cases are not as clear, e.g. kartul and tuhl(is) ‘potato’, kapsas and kaapsas ‘cabbage’, and reetkamm and reigam(m) ‘reed’. If certain phonetic criteria are lacking, the areal distribution of variants may give valuable information about the possible loan sources. The analysis of a group of etymologically connected loanwords for ‘shuttle’, together with their further developments in Estonian dialects, illustrates the complexity of lexical relations in Estonian dialects. Kokkuvõte. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Vilja Oja: Erinevad laenuallikad eesti murdesõnade variatiivsuse põhjusena. Üks laensõnade häälikulise varieeruvuse põhjusi eesti murretes on pärinemine erinevatest, kuid omavahel etümoloogiliselt seotud laenuallikatest. Etümoloogilistes sõnaraamatutes on eri laenuallikaist pärit sõnade eristamine põhimõttelise tähtsusega. Artiklis analüüsitakse niisugusest aspektist mõningaid (murde)sõnu ja nende variante. Eri laenuallikate tuvastamiseks on sageli kasutatud konkreetseid kriteeriume, nt sõnade kann, nunn ja kirn murdevariantide etümologiseerimisel on lähtutud tüvevokaalist. Paljudel juhtudel pole selgeid eristustunnuseid, nt sõnavariandid kartul ja tuhl(is), kapsas ja kaapsas, reetkamm ja reigam(m). Kindlate häälikuliste kriteeriumide puudumisel võib variantide murdelevik anda väärtuslikku teavet võimalike laenuallikate kohta. Rühma murretes esinevate süstikut märkivate etümoloogiliselt seotud laensõnade ja nende kohalike edasiarenduste analüüs illustreerib sõnavarasuhete komplitseeritust eesti murretes. Märksõnad: eesti murded, tüve varieerumine, alamsaksa laen