Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele

Viimase aja rahvusvaheline tendents alushariduses on koolistumine ehk õppe- ja kasvatustegevuse suurem sarnanemine üldhariduskooliga. See avaldub eelkõige õppimise esmatähtsustamises ja laste arengu pidevas hindamises. Paljude uurijate hinnangul põhjustab seda ühiskondlik surve tagada laste kooliva...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Evelyn Neudorf, Aino Ugaste, Maire Tuul, Rain Mikser
Format: Article
Language:English
Published: University of Tartu Press 2017-10-01
Series:Eesti Haridusteaduste Ajakiri
Subjects:
Online Access:https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13796
id doaj-ad55f9e9981b45f2952bdd5883331c28
record_format Article
spelling doaj-ad55f9e9981b45f2952bdd5883331c282020-11-25T02:21:00ZengUniversity of Tartu PressEesti Haridusteaduste Ajakiri2346-562X2017-10-015210.12697/eha.2017.5.2.03Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjusteleEvelyn NeudorfAino UgasteMaire TuulRain Mikser Viimase aja rahvusvaheline tendents alushariduses on koolistumine ehk õppe- ja kasvatustegevuse suurem sarnanemine üldhariduskooliga. See avaldub eelkõige õppimise esmatähtsustamises ja laste arengu pidevas hindamises. Paljude uurijate hinnangul põhjustab seda ühiskondlik surve tagada laste koolivalmidus ja alusharidusasutuste konkurents eri huvirühmade ootuste täitmisel. Uurimuse eesmärk on välja selgitada lasteaiaõpetajate uskumused riikliku õppekava üldoskuste väärtuslikkuse ehk olulisuse kohta ning nende enesetõhususe hinnangud asjaomaste tegevuste leidmisele ja üldoskuste hindamisele. Ankeedis hindas 729 Eesti lasteaiaõpetajat koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) esitatud üldoskuste olulisust ning nende omandamiseks vajalike tegevuste leidmise ja üldoskuste hindamise lihtsust. Uurimistulemustest selgub, et mänguoskusi kui senist alushariduse prioriteeti peetakse olulisimaks, ent tegevuste leidmisel ja hindamisel on lihtsam keskenduda tunnetus- ja õpioskuste kui traditsiooniliselt akadeemiliste oskuste valdkonnale. Laste üldoskuste arendamiseks vajaksid õpetajad koolitusi, mis oleksid seotud pigem tegevuste leidmise ja tulemuse hindamisega, mitte üldoskuste olulisuse teadvustamisega.  Summary https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13796alushariduskoolistumineõpetaja professionalismenesetõhusususkumusedõppekava
collection DOAJ
language English
format Article
sources DOAJ
author Evelyn Neudorf
Aino Ugaste
Maire Tuul
Rain Mikser
spellingShingle Evelyn Neudorf
Aino Ugaste
Maire Tuul
Rain Mikser
Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele
Eesti Haridusteaduste Ajakiri
alusharidus
koolistumine
õpetaja professionalism
enesetõhusus
uskumused
õppekava
author_facet Evelyn Neudorf
Aino Ugaste
Maire Tuul
Rain Mikser
author_sort Evelyn Neudorf
title Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele
title_short Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele
title_full Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele
title_fullStr Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele
title_full_unstemmed Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele
title_sort lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele
publisher University of Tartu Press
series Eesti Haridusteaduste Ajakiri
issn 2346-562X
publishDate 2017-10-01
description Viimase aja rahvusvaheline tendents alushariduses on koolistumine ehk õppe- ja kasvatustegevuse suurem sarnanemine üldhariduskooliga. See avaldub eelkõige õppimise esmatähtsustamises ja laste arengu pidevas hindamises. Paljude uurijate hinnangul põhjustab seda ühiskondlik surve tagada laste koolivalmidus ja alusharidusasutuste konkurents eri huvirühmade ootuste täitmisel. Uurimuse eesmärk on välja selgitada lasteaiaõpetajate uskumused riikliku õppekava üldoskuste väärtuslikkuse ehk olulisuse kohta ning nende enesetõhususe hinnangud asjaomaste tegevuste leidmisele ja üldoskuste hindamisele. Ankeedis hindas 729 Eesti lasteaiaõpetajat koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) esitatud üldoskuste olulisust ning nende omandamiseks vajalike tegevuste leidmise ja üldoskuste hindamise lihtsust. Uurimistulemustest selgub, et mänguoskusi kui senist alushariduse prioriteeti peetakse olulisimaks, ent tegevuste leidmisel ja hindamisel on lihtsam keskenduda tunnetus- ja õpioskuste kui traditsiooniliselt akadeemiliste oskuste valdkonnale. Laste üldoskuste arendamiseks vajaksid õpetajad koolitusi, mis oleksid seotud pigem tegevuste leidmise ja tulemuse hindamisega, mitte üldoskuste olulisuse teadvustamisega.  Summary
topic alusharidus
koolistumine
õpetaja professionalism
enesetõhusus
uskumused
õppekava
url https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13796
work_keys_str_mv AT evelynneudorf lasteaiaopetajateuskumusedseoseslasteuldoskustearendamisegariiklikuoppekavaalusellisaseletuslasteaiakoolistumisepohjustele
AT ainougaste lasteaiaopetajateuskumusedseoseslasteuldoskustearendamisegariiklikuoppekavaalusellisaseletuslasteaiakoolistumisepohjustele
AT mairetuul lasteaiaopetajateuskumusedseoseslasteuldoskustearendamisegariiklikuoppekavaalusellisaseletuslasteaiakoolistumisepohjustele
AT rainmikser lasteaiaopetajateuskumusedseoseslasteuldoskustearendamisegariiklikuoppekavaalusellisaseletuslasteaiakoolistumisepohjustele
_version_ 1724868219908390912