Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal
Artiklis analüüsitakse Eesti avaliku sektori töötajate koolitusvajaduse hindamisega seotud metodoloogilisi sõlmküsimusi, tuginedes aastatel 2002–2013 ametnike ja poliitikute seas korraldatud Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringutele. Sarnaste uuringute kaudu koolitusvajaduse kindlaksmääramise...
Main Authors: | , , |
---|---|
Format: | Article |
Language: | English |
Published: |
University of Tartu Press
2015-04-01
|
Series: | Eesti Haridusteaduste Ajakiri |
Subjects: | |
Online Access: | http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/11981 |
id |
doaj-ac48d48e7e444c3abdf77b6a72037ab6 |
---|---|
record_format |
Article |
spelling |
doaj-ac48d48e7e444c3abdf77b6a72037ab62020-11-25T02:14:46ZengUniversity of Tartu PressEesti Haridusteaduste Ajakiri2346-562X2015-04-013110312610.12697/eha.2015.3.1.0511946Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjalViljar VeebelLiina KuluUlrika HurtArtiklis analüüsitakse Eesti avaliku sektori töötajate koolitusvajaduse hindamisega seotud metodoloogilisi sõlmküsimusi, tuginedes aastatel 2002–2013 ametnike ja poliitikute seas korraldatud Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringutele. Sarnaste uuringute kaudu koolitusvajaduse kindlaksmääramisel on keskse tähtsusega kolm aspekti. Esiteks, uuring peaks olema keskendunud just koolitusvajaduse, mitte aga igapäevatöös oluliste teemade, koolitussoovide vms väljaselgitamisele. Teiseks, uuringut ette valmistavas faasis tuleb välistada tulemuste kalibreerimine, kus vastajaid suunatakse nn ohtlikele küsimustele vastama uuringu tellija jaoks sobival viisil. Kolmandaks on soovitatav peale küsitluspõhise uurimismeetodi kasutada ka mõõdetavat teadmiste kontrolli vormi (nt testi), mis võimaldab objektiivselt tuvastada vastaja kalduvust teadmisi ja oskusi üle- või alahinnata (nn Dunningi-Krugeri efekt). Summaryhttp://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/11981koolitus, avalik sektor, metodoloogia, Dunningi-Krugeri efekt |
collection |
DOAJ |
language |
English |
format |
Article |
sources |
DOAJ |
author |
Viljar Veebel Liina Kulu Ulrika Hurt |
spellingShingle |
Viljar Veebel Liina Kulu Ulrika Hurt Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal Eesti Haridusteaduste Ajakiri koolitus, avalik sektor, metodoloogia, Dunningi-Krugeri efekt |
author_facet |
Viljar Veebel Liina Kulu Ulrika Hurt |
author_sort |
Viljar Veebel |
title |
Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal |
title_short |
Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal |
title_full |
Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal |
title_fullStr |
Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal |
title_full_unstemmed |
Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal |
title_sort |
eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid euroopa liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal |
publisher |
University of Tartu Press |
series |
Eesti Haridusteaduste Ajakiri |
issn |
2346-562X |
publishDate |
2015-04-01 |
description |
Artiklis analüüsitakse Eesti avaliku sektori töötajate koolitusvajaduse hindamisega seotud metodoloogilisi sõlmküsimusi, tuginedes aastatel 2002–2013 ametnike ja poliitikute seas korraldatud Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringutele. Sarnaste uuringute kaudu koolitusvajaduse kindlaksmääramisel on keskse tähtsusega kolm aspekti. Esiteks, uuring peaks olema keskendunud just koolitusvajaduse, mitte aga igapäevatöös oluliste teemade, koolitussoovide vms väljaselgitamisele. Teiseks, uuringut ette valmistavas faasis tuleb välistada tulemuste kalibreerimine, kus vastajaid suunatakse nn ohtlikele küsimustele vastama uuringu tellija jaoks sobival viisil. Kolmandaks on soovitatav peale küsitluspõhise uurimismeetodi kasutada ka mõõdetavat teadmiste kontrolli vormi (nt testi), mis võimaldab objektiivselt tuvastada vastaja kalduvust teadmisi ja oskusi üle- või alahinnata (nn Dunningi-Krugeri efekt).
Summary |
topic |
koolitus, avalik sektor, metodoloogia, Dunningi-Krugeri efekt |
url |
http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/11981 |
work_keys_str_mv |
AT viljarveebel eestiavalikuteenistusekoolitusvajadusehindamiseoppetunnideuroopaliidualasekoolitusvajaduseuuringutepohjal AT liinakulu eestiavalikuteenistusekoolitusvajadusehindamiseoppetunnideuroopaliidualasekoolitusvajaduseuuringutepohjal AT ulrikahurt eestiavalikuteenistusekoolitusvajadusehindamiseoppetunnideuroopaliidualasekoolitusvajaduseuuringutepohjal |
_version_ |
1724899750393675776 |