Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles

<p>Artiklis analüüsitakse lilla-roosa värvigamma nimetusi eesti ja soome suulises keeles. Käsitletav murdeaines kajastab peamiselt 20. saj 1. poole keelt ning tänapäevaste nimetustena arvestatakse 1990-ndatel ja 2005–2006. a läbi viidud küsitluste tulemusi. Lillat ja roosat värvi on eesti ja s...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Mari Uusküla, Vilja Oja
Format: Article
Language:English
Published: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics) 2010-05-01
Series:Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
Subjects:
Online Access:http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/80
id doaj-a5f18e806aae4bcbb00a620dd3f7258d
record_format Article
spelling doaj-a5f18e806aae4bcbb00a620dd3f7258d2020-11-24T22:49:09ZengEesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat1736-25632010-05-010619520510.5128/ERYa6.12Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keelesMari UuskülaVilja Oja<p>Artiklis analüüsitakse lilla-roosa värvigamma nimetusi eesti ja soome suulises keeles. Käsitletav murdeaines kajastab peamiselt 20. saj 1. poole keelt ning tänapäevaste nimetustena arvestatakse 1990-ndatel ja 2005–2006. a läbi viidud küsitluste tulemusi. Lillat ja roosat värvi on eesti ja soome keeles tähistatud põhivärvi (sinist või punast) märkiva sõnaga ja nendest moodustatud ühenditega, samuti võrdlusest lähtuvate liitnimetustega. Nende kõrval esineb rida indoeuroopa tüvedega laentermineid, nagu <em>lilla</em>, <em>violett</em>, <em>maliina</em>, <em>aniliin</em>, <em>purpur</em>, <em>kretliini</em>, <em>roosa</em> ja <em>pinkki</em>. Keelejuhtide ütluste põhjal on määratletud värvigamma osa või konkreetne toon, mida mingi nimetusega väljendatakse. Selgus, et indoeuroopa keelest laenatud terminite kasutus erineb ühelt poolt laenuandja keele omast ning teiselt poolt keeliti/murdeti läänemeresoome alal. Sõnavara võrdlus näitas ühtlasi viimase saja aasta jooksul nende värvimõistete nimetamises toimunud muutusi. Muuhulgas ilmnes selgelt tendents laennimetuste järjest suuremale eelistusele.</p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.12</p>http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/80värvinimetusedroosalillakõnekeelmurdekeeleesti keelsoome keel
collection DOAJ
language English
format Article
sources DOAJ
author Mari Uusküla
Vilja Oja
spellingShingle Mari Uusküla
Vilja Oja
Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
värvinimetused
roosa
lilla
kõnekeel
murdekeel
eesti keel
soome keel
author_facet Mari Uusküla
Vilja Oja
author_sort Mari Uusküla
title Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles
title_short Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles
title_full Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles
title_fullStr Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles
title_full_unstemmed Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles
title_sort mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles
publisher Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
series Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
issn 1736-2563
publishDate 2010-05-01
description <p>Artiklis analüüsitakse lilla-roosa värvigamma nimetusi eesti ja soome suulises keeles. Käsitletav murdeaines kajastab peamiselt 20. saj 1. poole keelt ning tänapäevaste nimetustena arvestatakse 1990-ndatel ja 2005–2006. a läbi viidud küsitluste tulemusi. Lillat ja roosat värvi on eesti ja soome keeles tähistatud põhivärvi (sinist või punast) märkiva sõnaga ja nendest moodustatud ühenditega, samuti võrdlusest lähtuvate liitnimetustega. Nende kõrval esineb rida indoeuroopa tüvedega laentermineid, nagu <em>lilla</em>, <em>violett</em>, <em>maliina</em>, <em>aniliin</em>, <em>purpur</em>, <em>kretliini</em>, <em>roosa</em> ja <em>pinkki</em>. Keelejuhtide ütluste põhjal on määratletud värvigamma osa või konkreetne toon, mida mingi nimetusega väljendatakse. Selgus, et indoeuroopa keelest laenatud terminite kasutus erineb ühelt poolt laenuandja keele omast ning teiselt poolt keeliti/murdeti läänemeresoome alal. Sõnavara võrdlus näitas ühtlasi viimase saja aasta jooksul nende värvimõistete nimetamises toimunud muutusi. Muuhulgas ilmnes selgelt tendents laennimetuste järjest suuremale eelistusele.</p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.12</p>
topic värvinimetused
roosa
lilla
kõnekeel
murdekeel
eesti keel
soome keel
url http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/80
work_keys_str_mv AT mariuuskula monestvarvinimetusestjanendetahendusvahekordadesteestijasoomekeeles
AT viljaoja monestvarvinimetusestjanendetahendusvahekordadesteestijasoomekeeles
_version_ 1725677071557984256