Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles
<p>Artiklis analüüsitakse lilla-roosa värvigamma nimetusi eesti ja soome suulises keeles. Käsitletav murdeaines kajastab peamiselt 20. saj 1. poole keelt ning tänapäevaste nimetustena arvestatakse 1990-ndatel ja 2005–2006. a läbi viidud küsitluste tulemusi. Lillat ja roosat värvi on eesti ja s...
Main Authors: | , |
---|---|
Format: | Article |
Language: | English |
Published: |
Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
2010-05-01
|
Series: | Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat |
Subjects: | |
Online Access: | http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/80 |
id |
doaj-a5f18e806aae4bcbb00a620dd3f7258d |
---|---|
record_format |
Article |
spelling |
doaj-a5f18e806aae4bcbb00a620dd3f7258d2020-11-24T22:49:09ZengEesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat1736-25632010-05-010619520510.5128/ERYa6.12Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keelesMari UuskülaVilja Oja<p>Artiklis analüüsitakse lilla-roosa värvigamma nimetusi eesti ja soome suulises keeles. Käsitletav murdeaines kajastab peamiselt 20. saj 1. poole keelt ning tänapäevaste nimetustena arvestatakse 1990-ndatel ja 2005–2006. a läbi viidud küsitluste tulemusi. Lillat ja roosat värvi on eesti ja soome keeles tähistatud põhivärvi (sinist või punast) märkiva sõnaga ja nendest moodustatud ühenditega, samuti võrdlusest lähtuvate liitnimetustega. Nende kõrval esineb rida indoeuroopa tüvedega laentermineid, nagu <em>lilla</em>, <em>violett</em>, <em>maliina</em>, <em>aniliin</em>, <em>purpur</em>, <em>kretliini</em>, <em>roosa</em> ja <em>pinkki</em>. Keelejuhtide ütluste põhjal on määratletud värvigamma osa või konkreetne toon, mida mingi nimetusega väljendatakse. Selgus, et indoeuroopa keelest laenatud terminite kasutus erineb ühelt poolt laenuandja keele omast ning teiselt poolt keeliti/murdeti läänemeresoome alal. Sõnavara võrdlus näitas ühtlasi viimase saja aasta jooksul nende värvimõistete nimetamises toimunud muutusi. Muuhulgas ilmnes selgelt tendents laennimetuste järjest suuremale eelistusele.</p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.12</p>http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/80värvinimetusedroosalillakõnekeelmurdekeeleesti keelsoome keel |
collection |
DOAJ |
language |
English |
format |
Article |
sources |
DOAJ |
author |
Mari Uusküla Vilja Oja |
spellingShingle |
Mari Uusküla Vilja Oja Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat värvinimetused roosa lilla kõnekeel murdekeel eesti keel soome keel |
author_facet |
Mari Uusküla Vilja Oja |
author_sort |
Mari Uusküla |
title |
Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles |
title_short |
Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles |
title_full |
Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles |
title_fullStr |
Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles |
title_full_unstemmed |
Mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles |
title_sort |
mõnest värvinimetusest ja nende tähendusvahekordadest eesti ja soome keeles |
publisher |
Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics) |
series |
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat |
issn |
1736-2563 |
publishDate |
2010-05-01 |
description |
<p>Artiklis analüüsitakse lilla-roosa värvigamma nimetusi eesti ja soome suulises keeles. Käsitletav murdeaines kajastab peamiselt 20. saj 1. poole keelt ning tänapäevaste nimetustena arvestatakse 1990-ndatel ja 2005–2006. a läbi viidud küsitluste tulemusi. Lillat ja roosat värvi on eesti ja soome keeles tähistatud põhivärvi (sinist või punast) märkiva sõnaga ja nendest moodustatud ühenditega, samuti võrdlusest lähtuvate liitnimetustega. Nende kõrval esineb rida indoeuroopa tüvedega laentermineid, nagu <em>lilla</em>, <em>violett</em>, <em>maliina</em>, <em>aniliin</em>, <em>purpur</em>, <em>kretliini</em>, <em>roosa</em> ja <em>pinkki</em>. Keelejuhtide ütluste põhjal on määratletud värvigamma osa või konkreetne toon, mida mingi nimetusega väljendatakse. Selgus, et indoeuroopa keelest laenatud terminite kasutus erineb ühelt poolt laenuandja keele omast ning teiselt poolt keeliti/murdeti läänemeresoome alal. Sõnavara võrdlus näitas ühtlasi viimase saja aasta jooksul nende värvimõistete nimetamises toimunud muutusi. Muuhulgas ilmnes selgelt tendents laennimetuste järjest suuremale eelistusele.</p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa6.12</p> |
topic |
värvinimetused roosa lilla kõnekeel murdekeel eesti keel soome keel |
url |
http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/80 |
work_keys_str_mv |
AT mariuuskula monestvarvinimetusestjanendetahendusvahekordadesteestijasoomekeeles AT viljaoja monestvarvinimetusestjanendetahendusvahekordadesteestijasoomekeeles |
_version_ |
1725677071557984256 |