Estonian geminate plosives: some durational characteristics

• Main Author: Liis Ermus
• Format: Article
• Language: English
• Published: University of Tartu Press 2019-12-01
• Series: Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri
• Subjects: Estonian; geminates; plosives; duration; connected speech; acoustic phonetics
• Online Access: https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/16258
• ISSN: 1736-8987; 2228-1339

Consonants in Estonian occur in three quantity degrees: short, long, and overlong. Plosives have also been described as lenis and fortis. Long and fortis correspond to geminate. As single plosives have been described acoustically several times, only overall durations of geminates have been reported. The present study examines durational patterns of geminate plosives in Estonian and their relations to the same patterns in single plosives. Influences of articulation place, quantity, syllable structure, and speech style on overall duration, burst duration, and voiced transition were sought. The biggest differences in duration occurred due to quantity degree. Some influence of syllable structure occurred, similar to previous findings. Patterns were mostly similar to those in singleton plosives, although there were some differences in voicing. Almost no difference compared to singletons with respect to burst phase duration was found. Kokkuvõte. Liis Ermus: Eesti keele geminaatklusiilid: kestust puudutavaid tunnuseid. Eesti keele konsonandid esinevad kolmes vältes: lühike, pikk ja ülipikk. Sulghäälikuid on kirjeldatud ka leenise ja fortisena. Pikk ja ülipikk välde ning fortis vastavad geminaadile. Lühikeste sulghäälikute akustikat eesti keeles on korduvalt uuritud, kuid geminaatide kohta on esitatud vaid mõningast kestusinfot. Käesolev uurimus keskendus eesti keele geminaatsulghäälikute kestuses esinevatele korrapäradele ja nende võrdlusele lühikeste sulghäälikute kestusmustritega. Vaadeldi häälduskoha, välte, silbistruktuuri ja kõnestiili mõju häälikute üldkestusele, samuti vallandumisfaasi ja helilise algussiirde kestusele. Suurimad kestuserinevused olid tingitud välteerinevustest. Ilmnes mõningane silbistruktuuri mõju, mis oli kooskõlas eelnevate uurimustega. Kestusmustrid olid üldjoontes sarnased lühikeste sulghäälikute kestusmustritega, põhilised erinevused esinesid helilisuses. Vallandumisfaasi kestuses seevastu polnud võrreldes lühikeste häälikutega peaaegu mingeid erinevusi. Märksõnad: eesti keel, geminaadid, sulghäälikud, kestus, seotud kõne, akustiline foneetika