Koostöö kutseõpetaja professionaalsust määrava tegurina

Eesti haridusmaastikul toimunud reformid on toonud kaasa muutused õpetajate professionalismis ja professionaalsuses. Hargreaves (2006) eristab õpetajate professionalismi ajajärke ja osutab, et tänapäeval on autonoomiaperiood asen dunud kollegiaalse koostöö ajajärguga. Hoyle (1974) vastandab oma pro...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Meidi Sirk, Meril Ümarik, Krista Loogma, Katrin Niglas
Format: Article
Language:English
Published: University of Tartu Press 2017-10-01
Series:Eesti Haridusteaduste Ajakiri
Subjects:
Online Access:https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13797
Description
Summary:Eesti haridusmaastikul toimunud reformid on toonud kaasa muutused õpetajate professionalismis ja professionaalsuses. Hargreaves (2006) eristab õpetajate professionalismi ajajärke ja osutab, et tänapäeval on autonoomiaperiood asen dunud kollegiaalse koostöö ajajärguga. Hoyle (1974) vastandab oma professionaalsuse mudelis autonoomia ja koostöö, eristades seejuures piiratud ja avaravaatelist professionaalsust. Artikli eesmärk ongi mõista kutseõpetajate professionaalsust kollegiaalse professionalismi ajajärgul. Analüüs põhineb kõikse küsitlusuuringu andmestikul, mille sihtrühma moodustasid kutseõpetajad. Vastused saadi 501 kutse õpetajalt. Andmete analüüsimisel rakendati klasteranalüüsi, tuginedes Hoyle’i professionaalsuse mudelile. Kutseõpetajate professionaalsust iseloomustava koostöö ulatuse alusel eristus kolm klastrit: ulatuslikult võrgustunud, omaette hoidvad ja koolikesksed professionaalid. Uurimistulemustest selgus, et esimesse klastrisse kuuluvad õpetajad on teistega võrreldes enam rahul oma töö ja valitud ametiga.  Summary
ISSN:2346-562X