Compound formation principles in Livonian

• Main Author: Valts Ernštreits
• Format: Article
• Language: English
• Published: University of Tartu Press 2018-12-01
• Series: Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri
• Subjects: compounds; language contact; language history; Livonian
• Online Access: https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/14961
• ISSN: 1736-8987; 2228-1339

Compounding is one of the most productive types of Livonian word formation. Compounds typically are synthetic and contain one or more modifiers, which follow the head of the compound. Most compound nouns have a singular genitive modifier. Livonian also has an important sub-group of compound nouns and adjectives, which has preserved the historical singular genitive ending *-n in modifiers. On rare occasions, the modifier can also be nominative. In such compounds, the modifier partially agrees in case with the head. An important group of Livonian compound nouns, created on the Latvian model, has declinable active present participles as modifiers. The Livonian system of compounds, just like Livonian itself, generally follows traditional Finnic compound word formation principles, but also has characteristics of compound formation typical of Latvian. Understanding the Livonian system of compounds was greatly helped by use of the Livonian written language corpus. Kokkuvõte. Valts Ernštreits: Liitsõnade moodustamise põhimõtted liivi keeles. Liitmine on üks produktiivsemaid liivi keele sõnamoodustuse liike. Üldjuhul on liitsõnad sünteetilised, koosnevad ühest või mitmest täiendsõnast, millele järgneb põhisõna. Enamiku liitsõnadest moodustavad liitnoomenid, milles täiendsõna on valdavalt ainsuse genitiivis. Liivi keeles esineb ka oluline liitsubstantiivide ja -adjektiivide rühm, mis on säilitanud täiendsõnas ajaloolise ainsuse genitiivi lõpu *-n. Harvadel juhtudel saab liitsubstantiivides täiendsõna olla ka nominatiivis ning sellistes liitsõnades ühildub täiendsõna käänamisel osaliselt põhisõnaga. Läti keele eeskujul on liivi keeles tekkinud oluline liitnoomenite rühm, mille täiendsõnana kasutatakse tegevust tähistavat käänduvat aktiivi oleviku partitsiipi. Nii võib öelda, et liivi liitsõnasüsteemis nagu ka liivi keeles üldisemalt ilmnevad nii läänemeresoome keelte traditsioonilised liitsõnade moodustuspõhimõtted kui ka läti keelele iseloomulikud liitsõnade moodustamise jooned. Liivi keele liitsõnade süsteemist ülevaate tegemist aitas oluliselt liivi kirjakeele korpuse kasutamine. Märksõnad: liitsõnad, keeleajalugu, keelekontaktid, liivi keel Kubbõvõttõks. Valts Ernštreits: Ītsõnād sǟdimiz pūojmõtkõd līvõ kīels. Ītimi um ikš amā produktīvist līvõ kīel sõnādlūomiz vīțist. Ītsõnād amā jemīņ ātõ sintētizt, nēḑi vīțõb ikš agā setmiņ līekõsõnnõ, mis tagān um alīzsõnā. Amā jemīņ līvõkīels ātõ nǟdõb ītnomend, kus līekõsõnā um īdlug genitīvs. Līvõ kīelst um lieudtõb ka tǟdzi ītsubstantīvõd ja ītadjektīvõd grup, kus līekõsõnā um vȯidõn vanā genitīv lopāndõks *-n. Ōrastiz ītsubstantīvis līekõsõnā võib vȱlda ka nominatīvs ja seļļižis ītsõņši līekõsõnā ītõb nõtkīs alīzsõnāks. Lețkīel nägțõb pierrõ līvõ kīels um suggõn tǟdzi ītnomenõd grup, kus līekõsõnā um nõtkiji partitsip. Võib kītõ, ku līvõ kīel ītsõnād sistēms nemē ka līvõ kīels amnämniz ātõ lieudtõb nei vāldamiersūomõ kīeld irdizt ītsõnād lūomiz pūojmõtkõd, ku ka lețkīel ītsõnād lūomiz irdõkst. Līvõ kīel ītsõnād sistēmõ um dižānist äbțõn mȯistõ līvõ kērakīel korpus kȭlbatimi.