On Nomadism. Nomadismist

Mõiste nomaadid kasutamine filosoofias on seotud metafoorse mõtlemisega, nagu seda demonstreerivad Gilles Deleuze ja Félix Guattari oma raamatus „Nomadoloogia: sõjamasin” („Traité de nomadologie: la machine de guerre“, 1980). Nad käsitlevad nomaadidega seostatavat mobiilsust kui sõjametafoori. Viima...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Knut Ove Arntzen
Format: Article
Language:English
Published: University of Tartu and Estonian Literary Museum 2012-04-01
Series:Methis: Studia Humaniora Estonica
Online Access:http://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/490
id doaj-0f77274173274bc8931d6160f6b70dc7
record_format Article
spelling doaj-0f77274173274bc8931d6160f6b70dc72020-11-24T23:13:26ZengUniversity of Tartu and Estonian Literary MuseumMethis: Studia Humaniora Estonica1736-68522012-04-012310.7592/methis.v2i3.490On Nomadism. NomadismistKnut Ove ArntzenMõiste nomaadid kasutamine filosoofias on seotud metafoorse mõtlemisega, nagu seda demonstreerivad Gilles Deleuze ja Félix Guattari oma raamatus „Nomadoloogia: sõjamasin” („Traité de nomadologie: la machine de guerre“, 1980). Nad käsitlevad nomaadidega seostatavat mobiilsust kui sõjametafoori. Viimane viitab faktile, et ajaloolised nomaadidest sõdalased, näiteks mongolid, suutsid hobustel kiiresti edasi liikuda ning ootamatult rünnata. Riigi loomine sai võimalikuks vaid tänu sellele, et sõjamasinaid võis hoida pidevas liikumises. Paradoksaalne küll, aga nomaade kasutasid ära just riigi loojad, kes olid õppinud, kuidas rakendada metallurgilisi tehnikaid, nii et ajaloolaste arvates muutusid nomaadid koos oma sõjamasinatega vaid instrumentideks riigimeeste käes, nagu mongolid hiinlaste või tatarlased venelaste jaoks. Kirjeldatud käsitlust kasutatakse kui metodoloogilist baasi, et uurida, kuidas mõistet nomaadid võib mõista eri kontekstides: nii antropoloogilises tähenduses kui ka uue kontseptsioonina filosoofias ja kunstides. Antud artiklis rakendatakse seda mõistet uute kunstiliste praktikate uurimiseks nii otseses kui metafoorses tähenduses. Otseses tähenduses viidatakse nomaadide kunstile, metafoorselt aga nomadismile uuemas kunsti- ja teatriloomingus. Nomaade iseloomustab peavoolujärgne (post-mainstream – vastand eurotsentristlikule peavoolule, mida kontrollivad Lääne-Euroopa keskused) liikumine uute kunstiliste tegevuste leidmiseks. Nende tegevus kannab nii globaalset kui ka lokaalset või regionaalset värvingut ning nomadismi mõistet võib kasutada kirjeldamaks seda, mis toimub, kui peavooluliikumised ammenduvad. Nomadism segab stiile ja traditsioone, mida peavoolu kontseptsioonis ei saaks esteetilise puhtuse või suundumuste kinnistumise tõttu kombineerida. Konkreetsemalt tuuakse näiteid Põhja-Skandinaavia etendus- ja visuaalkunstidest.<br />http://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/490
collection DOAJ
language English
format Article
sources DOAJ
author Knut Ove Arntzen
spellingShingle Knut Ove Arntzen
On Nomadism. Nomadismist
Methis: Studia Humaniora Estonica
author_facet Knut Ove Arntzen
author_sort Knut Ove Arntzen
title On Nomadism. Nomadismist
title_short On Nomadism. Nomadismist
title_full On Nomadism. Nomadismist
title_fullStr On Nomadism. Nomadismist
title_full_unstemmed On Nomadism. Nomadismist
title_sort on nomadism. nomadismist
publisher University of Tartu and Estonian Literary Museum
series Methis: Studia Humaniora Estonica
issn 1736-6852
publishDate 2012-04-01
description Mõiste nomaadid kasutamine filosoofias on seotud metafoorse mõtlemisega, nagu seda demonstreerivad Gilles Deleuze ja Félix Guattari oma raamatus „Nomadoloogia: sõjamasin” („Traité de nomadologie: la machine de guerre“, 1980). Nad käsitlevad nomaadidega seostatavat mobiilsust kui sõjametafoori. Viimane viitab faktile, et ajaloolised nomaadidest sõdalased, näiteks mongolid, suutsid hobustel kiiresti edasi liikuda ning ootamatult rünnata. Riigi loomine sai võimalikuks vaid tänu sellele, et sõjamasinaid võis hoida pidevas liikumises. Paradoksaalne küll, aga nomaade kasutasid ära just riigi loojad, kes olid õppinud, kuidas rakendada metallurgilisi tehnikaid, nii et ajaloolaste arvates muutusid nomaadid koos oma sõjamasinatega vaid instrumentideks riigimeeste käes, nagu mongolid hiinlaste või tatarlased venelaste jaoks. Kirjeldatud käsitlust kasutatakse kui metodoloogilist baasi, et uurida, kuidas mõistet nomaadid võib mõista eri kontekstides: nii antropoloogilises tähenduses kui ka uue kontseptsioonina filosoofias ja kunstides. Antud artiklis rakendatakse seda mõistet uute kunstiliste praktikate uurimiseks nii otseses kui metafoorses tähenduses. Otseses tähenduses viidatakse nomaadide kunstile, metafoorselt aga nomadismile uuemas kunsti- ja teatriloomingus. Nomaade iseloomustab peavoolujärgne (post-mainstream – vastand eurotsentristlikule peavoolule, mida kontrollivad Lääne-Euroopa keskused) liikumine uute kunstiliste tegevuste leidmiseks. Nende tegevus kannab nii globaalset kui ka lokaalset või regionaalset värvingut ning nomadismi mõistet võib kasutada kirjeldamaks seda, mis toimub, kui peavooluliikumised ammenduvad. Nomadism segab stiile ja traditsioone, mida peavoolu kontseptsioonis ei saaks esteetilise puhtuse või suundumuste kinnistumise tõttu kombineerida. Konkreetsemalt tuuakse näiteid Põhja-Skandinaavia etendus- ja visuaalkunstidest.<br />
url http://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/490
work_keys_str_mv AT knutovearntzen onnomadismnomadismist
_version_ 1725598378114416640