Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides

<p>Keeleoskuse üheks näitajaks on sõnavara rikkus ja selle ulatus. Uurimuses võrdlesime kõrgtaseme eesti keele eksami edukalt sooritanud kohalike venelaste sõnavara eesti keelt emakeelena rääkivate kõrgharidusega mittefiloloogide sõnavaraga kolme tüüpi tekstis: suuline dialoog, suuline esinemi...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Pilvi Alp, Hille Pajupuu, Krista Kerge
Format: Article
Language:English
Published: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics) 2009-05-01
Series:Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
Subjects:
L1
L2
Online Access:http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/101
id doaj-08187ed4c1a14852ad8a30d4550d25ca
record_format Article
spelling doaj-08187ed4c1a14852ad8a30d4550d25ca2020-11-24T23:44:15ZengEesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat1736-25632009-05-010518719610.5128/ERYa5.12Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstidesPilvi AlpHille PajupuuKrista Kerge<p>Keeleoskuse üheks näitajaks on sõnavara rikkus ja selle ulatus. Uurimuses võrdlesime kõrgtaseme eesti keele eksami edukalt sooritanud kohalike venelaste sõnavara eesti keelt emakeelena rääkivate kõrgharidusega mittefiloloogide sõnavaraga kolme tüüpi tekstis: suuline dialoog, suuline esinemine ja kirjalik essee. Sõnavara rikkuse mõõtmiseks kasutasime Uber’i indeksit, sõnavara ulatuse määramiseks võrdlesime L1 ja L2 sõnavara sagedussõnastiku sõnavaraga (10 000 sagedasemat sõna).</p> <p>Sõnavara rikkus erines kahel rühmal oluliselt: L1 oli L2-st rikkam dialoogis ja monoloogis, eriti aga essees. Sõnavara ulatus näitas seevastu sarnast mustrit: elementaarsõnavara e sagedussõnastiku esimese 3000 sõna hulka kuulus nii suulises kui ka kirjalikus keelevormis u 65% L1 sõnavarast ja 70% L2 omast. Harvaesinevaid sõnu oli nii L1 kui ka L2 suulistes ja kirjalikes tekstides u 20%. Võrreldes tulemusi samade L1 ja L2 tekstide formaalsusindeksitega, mis on L1 ja L2 puhul küllaltki sarnased, jõudsime järeldusele, et vaesem sõnavara ei ole vabal rääki- misel ja kirjutamisel takistuseks, juhul kui sõnakasutus on registri- ja žanrikohane.</p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.12http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/101sõnavara rikkussõnavara ulatustekstitüüpžanrUber’i indeksformaalsusindeksL1L2eesti keel
collection DOAJ
language English
format Article
sources DOAJ
author Pilvi Alp
Hille Pajupuu
Krista Kerge
spellingShingle Pilvi Alp
Hille Pajupuu
Krista Kerge
Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
sõnavara rikkus
sõnavara ulatus
tekstitüüp
žanr
Uber’i indeks
formaalsusindeks
L1
L2
eesti keel
author_facet Pilvi Alp
Hille Pajupuu
Krista Kerge
author_sort Pilvi Alp
title Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides
title_short Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides
title_full Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides
title_fullStr Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides
title_full_unstemmed Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides
title_sort sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides
publisher Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
series Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
issn 1736-2563
publishDate 2009-05-01
description <p>Keeleoskuse üheks näitajaks on sõnavara rikkus ja selle ulatus. Uurimuses võrdlesime kõrgtaseme eesti keele eksami edukalt sooritanud kohalike venelaste sõnavara eesti keelt emakeelena rääkivate kõrgharidusega mittefiloloogide sõnavaraga kolme tüüpi tekstis: suuline dialoog, suuline esinemine ja kirjalik essee. Sõnavara rikkuse mõõtmiseks kasutasime Uber’i indeksit, sõnavara ulatuse määramiseks võrdlesime L1 ja L2 sõnavara sagedussõnastiku sõnavaraga (10 000 sagedasemat sõna).</p> <p>Sõnavara rikkus erines kahel rühmal oluliselt: L1 oli L2-st rikkam dialoogis ja monoloogis, eriti aga essees. Sõnavara ulatus näitas seevastu sarnast mustrit: elementaarsõnavara e sagedussõnastiku esimese 3000 sõna hulka kuulus nii suulises kui ka kirjalikus keelevormis u 65% L1 sõnavarast ja 70% L2 omast. Harvaesinevaid sõnu oli nii L1 kui ka L2 suulistes ja kirjalikes tekstides u 20%. Võrreldes tulemusi samade L1 ja L2 tekstide formaalsusindeksitega, mis on L1 ja L2 puhul küllaltki sarnased, jõudsime järeldusele, et vaesem sõnavara ei ole vabal rääki- misel ja kirjutamisel takistuseks, juhul kui sõnakasutus on registri- ja žanrikohane.</p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.12
topic sõnavara rikkus
sõnavara ulatus
tekstitüüp
žanr
Uber’i indeks
formaalsusindeks
L1
L2
eesti keel
url http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/101
work_keys_str_mv AT pilvialp sonavaraloomulikrikkusharitudkeeleoskajatekstides
AT hillepajupuu sonavaraloomulikrikkusharitudkeeleoskajatekstides
AT kristakerge sonavaraloomulikrikkusharitudkeeleoskajatekstides
_version_ 1725499381672574976