Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides
<p>Keeleoskuse üheks näitajaks on sõnavara rikkus ja selle ulatus. Uurimuses võrdlesime kõrgtaseme eesti keele eksami edukalt sooritanud kohalike venelaste sõnavara eesti keelt emakeelena rääkivate kõrgharidusega mittefiloloogide sõnavaraga kolme tüüpi tekstis: suuline dialoog, suuline esinemi...
Main Authors: | , , |
---|---|
Format: | Article |
Language: | English |
Published: |
Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
2009-05-01
|
Series: | Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat |
Subjects: | |
Online Access: | http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/101 |
id |
doaj-08187ed4c1a14852ad8a30d4550d25ca |
---|---|
record_format |
Article |
spelling |
doaj-08187ed4c1a14852ad8a30d4550d25ca2020-11-24T23:44:15ZengEesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat1736-25632009-05-010518719610.5128/ERYa5.12Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstidesPilvi AlpHille PajupuuKrista Kerge<p>Keeleoskuse üheks näitajaks on sõnavara rikkus ja selle ulatus. Uurimuses võrdlesime kõrgtaseme eesti keele eksami edukalt sooritanud kohalike venelaste sõnavara eesti keelt emakeelena rääkivate kõrgharidusega mittefiloloogide sõnavaraga kolme tüüpi tekstis: suuline dialoog, suuline esinemine ja kirjalik essee. Sõnavara rikkuse mõõtmiseks kasutasime Uber’i indeksit, sõnavara ulatuse määramiseks võrdlesime L1 ja L2 sõnavara sagedussõnastiku sõnavaraga (10 000 sagedasemat sõna).</p> <p>Sõnavara rikkus erines kahel rühmal oluliselt: L1 oli L2-st rikkam dialoogis ja monoloogis, eriti aga essees. Sõnavara ulatus näitas seevastu sarnast mustrit: elementaarsõnavara e sagedussõnastiku esimese 3000 sõna hulka kuulus nii suulises kui ka kirjalikus keelevormis u 65% L1 sõnavarast ja 70% L2 omast. Harvaesinevaid sõnu oli nii L1 kui ka L2 suulistes ja kirjalikes tekstides u 20%. Võrreldes tulemusi samade L1 ja L2 tekstide formaalsusindeksitega, mis on L1 ja L2 puhul küllaltki sarnased, jõudsime järeldusele, et vaesem sõnavara ei ole vabal rääki- misel ja kirjutamisel takistuseks, juhul kui sõnakasutus on registri- ja žanrikohane.</p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.12http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/101sõnavara rikkussõnavara ulatustekstitüüpžanrUber’i indeksformaalsusindeksL1L2eesti keel |
collection |
DOAJ |
language |
English |
format |
Article |
sources |
DOAJ |
author |
Pilvi Alp Hille Pajupuu Krista Kerge |
spellingShingle |
Pilvi Alp Hille Pajupuu Krista Kerge Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat sõnavara rikkus sõnavara ulatus tekstitüüp žanr Uber’i indeks formaalsusindeks L1 L2 eesti keel |
author_facet |
Pilvi Alp Hille Pajupuu Krista Kerge |
author_sort |
Pilvi Alp |
title |
Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides |
title_short |
Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides |
title_full |
Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides |
title_fullStr |
Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides |
title_full_unstemmed |
Sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides |
title_sort |
sõnavara loomulik rikkus haritud keeleoskaja tekstides |
publisher |
Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics) |
series |
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat |
issn |
1736-2563 |
publishDate |
2009-05-01 |
description |
<p>Keeleoskuse üheks näitajaks on sõnavara rikkus ja selle ulatus. Uurimuses võrdlesime kõrgtaseme eesti keele eksami edukalt sooritanud kohalike venelaste sõnavara eesti keelt emakeelena rääkivate kõrgharidusega mittefiloloogide sõnavaraga kolme tüüpi tekstis: suuline dialoog, suuline esinemine ja kirjalik essee. Sõnavara rikkuse mõõtmiseks kasutasime Uber’i indeksit, sõnavara ulatuse määramiseks võrdlesime L1 ja L2 sõnavara sagedussõnastiku sõnavaraga (10 000 sagedasemat sõna).</p> <p>Sõnavara rikkus erines kahel rühmal oluliselt: L1 oli L2-st rikkam dialoogis ja monoloogis, eriti aga essees. Sõnavara ulatus näitas seevastu sarnast mustrit: elementaarsõnavara e sagedussõnastiku esimese 3000 sõna hulka kuulus nii suulises kui ka kirjalikus keelevormis u 65% L1 sõnavarast ja 70% L2 omast. Harvaesinevaid sõnu oli nii L1 kui ka L2 suulistes ja kirjalikes tekstides u 20%. Võrreldes tulemusi samade L1 ja L2 tekstide formaalsusindeksitega, mis on L1 ja L2 puhul küllaltki sarnased, jõudsime järeldusele, et vaesem sõnavara ei ole vabal rääki- misel ja kirjutamisel takistuseks, juhul kui sõnakasutus on registri- ja žanrikohane.</p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa5.12 |
topic |
sõnavara rikkus sõnavara ulatus tekstitüüp žanr Uber’i indeks formaalsusindeks L1 L2 eesti keel |
url |
http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/101 |
work_keys_str_mv |
AT pilvialp sonavaraloomulikrikkusharitudkeeleoskajatekstides AT hillepajupuu sonavaraloomulikrikkusharitudkeeleoskajatekstides AT kristakerge sonavaraloomulikrikkusharitudkeeleoskajatekstides |
_version_ |
1725499381672574976 |